Missa lugemised homseks päevaks

Jh 11:19-27   Palju juute oli tulnud linnast Marta ja Maarja juurde neid lohutama venna pärast. Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta kohe talle vastu, aga Maarja jäi koju. Siis ütles Marta Jeesusele: «Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.» Jeesus ütles talle: «Sinu vend tõuseb üles.» Marta ütles talle: «Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.» Jeesus ütles talle: «Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?» Marta ütles talle: «Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.»

See evangeelium viitab matusele ja on juhtum, et küsida: kuidas inimesed käituvad lähedase surma juhul. On sellised inimesed, ja neid pole vähe, kes püüavad lähedase surmaga toime tulla. Nad kutsuvad inimesi või need ise tulevad ja nad avaldavad oma solidaarsust lahkunu pärast. Ja see loeb midagi, see on hea, see on oskus olla koos hädasolijatega.  Nii oligi Maarja ja Marta puhul, pärast venna surma. Kuid Marta, saades kuulda Jeesuse lähenemisest, jätab külalisi maha ja jookseb Jeesuse poole. Näeme, et Marta on sisimas muutunud. Ta ei ole enam nii kõigepealt vastutusetundlik külaliste vastu, ta ei saada Maarjat Jeesuse vastu, vaid ise jookseb.

Nii käituvad inimesed, kes teavad, et inimeste, ehkki tõeline ja siiras, kaastunne ei ole piisav, on vaja Lohutajat, kes mitte ainult ei lohuta, vaid annab lootust. Inimesed tihti peale aitavad mitte unustada, et inmene oli elandud.  Jumalik lohutaja tuletab meelde, et inimene jääb elama, ja et meie koos elame väljendamatus õnnes.

Neljapäeviti

eetikakava:

17. oktoober 2013 – Inimese käitumise eesmärgisuunitlus ja igatsus õnne järele
24. oktoober 2013 – Õnne otsingutel – entelehhia
31. oktoober 2013 – Kohustus või õnn?
7. november 2013 – Mõistus ja tahe
14. november 2013 – Südametunnistus
21. november 2013 – Tahte eripärasus
28. november 2013 – Vabadus
5. detsember 2013 – Meelte / tunnete eripärasus ja liigitus
12. detsember 2013 – Tunnete seos mõistuse ja tahtega
19. detsember 2013 – Tundelaadid
9. jaanuar 2014 – GENDERi ideoloogia
16. jaanuar 2014 – Loomuseadus, moraaliseadus, ühiskond ja keel
23. jaanuar 2014 – Seaduse olemus ja selle ilming inimloomuses
30. jaanuar 2014 – Tavad
6. veebruar 2014 – Moraalne hüve ja pahe
13. veebruar 2014 – Kõlbluse allikad ja inimtegevuse asjaolud
20. veebruar 2014 – Patu olemus (tuum) ja allikas
13. märts 2014 – Surma- ja argipatt
20. märts 2014 – Patt Püha Vaimu vastu ja ammendamatu Jumala halastus
27. märts 2014 – Pärispatt
3. aprill 2014 – Arm

Kohtumised on peale vesprit kell 19:00

Palve usu aastal

Jeesus Kristus, elava Jumala Poeg, kasvata meie usku Sinu Sõnasse, millesse on peidetud tõde ja milles Sina oled kohal. Ava meie meeled ja süda, et me kuulaksime tähelepanelikult evangeeliumi sõnu ja õpiksime innukalt tundma Sinu õpetust, mida Kirik edasi annab. Saada meie peale oma Vaim, et ta juhiks meid kogu tõesse.

Issand, Kasvata meie usku!

Maailma Lunastaja, kasvata meie usku sinu päästvasse tegevusse pühades sakramentides ja sinu ligiolekusse meie keskel leiva kujul. Ilmugu meie usk Sind agara vaimuga kummardades ja täielikus andumuses sakramente vastu võttes, eriti Armulauas.

Issand, Kasvata meie usku!

Jeesus, Maarja poeg, kasvata meie usku sinu kohalolekusse meie ja teiste inimeste sees. Ära lase meil unustada Sinu sõnu: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” Rohkenda meis jõudu, et me teeniksime sind ligimestes, keda sa oled meile saatnud.

Issand, Kasvata meie usku!

Võta vastu, armuline Jeesus, meie alandlik palve rohkema usu eest. Kujundagu usk kogu meie elu ja viigu see meid Sinu juurde, kes sa elad ja valitsed igavesti. Aamen

Katoliku Kirik ja püha Pius X preestrite vennaskond

Viimasel ajal on mõned koguduseliikmed on palunud selgitada mõningaid küsimusi seoses Püha Pius X Preestrite Vennaskonnaga (Fraternitas Sacerdotalis Sancti Pii X, SSPX) ja selle kanoonilise olukorraga Eestis, kus ta mõnikord tegutseb läbi ühingu nimega Fidelitas.

Püha Pius X Preestrite Vennaskond ei ole täielikus osaduses Kirikuga, kuna selle liikmed ei aktsepteeri mõningaid fundamentaalseid õpetusi, mis tulenevad Vatikani II Kirikukogust ja  paavstide kontsiilijärgsest magisterium’ist. (Tema Pühaduse Paavst Benedictus XVI kiri katoliku kiriku piiskoppidele seoses nelja piiskopi ekskommunikatsiooniga, kes olid pühitsetud peapiiskop Lefebvre’i poolt, Vatikanis, 10. märtsil 2009). Sellepärast, et ei olda osaduses Kirikuga, Püha Pius X Preestrite Vennaskond ei oma kanoonilist staatust Kirikus, Eestis ega mujal maailmas. Seetõttu, selle vennaskonna preestrid, isegi kui nad on saanud kehtiva preestripühitsuse, ei tegutse Kirikus õiguspäraselt. Nii nagu paavst Benedictus XVI väljendas: „et asjad oleksid selged, seni, kuni doktriini küsimused on lahendatud, Püha Pius X Vennaskond ei oma kanoonilist staatust Kirikus, ja tema vaimulikkond (…) ei saa õiguspäraselt läbi viia ühtegi tegevust Katoliku Kirikus.” (Tema Pühaduse Paavst Benedictus XVI kiri katoliku kiriku piiskoppidele seoses nelja piiskopi ekskommunikatsiooniga, kes olid pühitsetud peapiiskop Lefebvre poolt, Vatikanis, 10. märtsil 2009). Vennaskonna liikmete peetud missad „on kehtivad, kuid arvestusega, et usklikud ei tohi osaleda nendel missadel, välja arvatud siis, kui nad on takistatud osalemast missadel, mis on peetud katoliku preestri poolt (Kanoonilise Õiguse Koodeks CIC, kaanon 844.2). See, et ei ole võimalik osaleda nn Tridenti missal, ei ole piisav põhjus sellistel missadel osalemiseks (Paavstlik komisjon „Ecclesia Dei“ : 117/95, 29. september 1995).

Kehtiv pattudest lahtimõistmine on ainult preestrite pädevuses (CIC, kaanon 966), volitusega, mille saab anda ainult kohalik piiskop (CIC, kaanon 969). Samamoodi on abielusakramendiga. Abielu saab sõlmida õiguspäraselt kas kohalik piiskop või piiskopkonna preester, või nende poolt volitatud preester või diakon (CIC, kaanon 1108).  Püha Pius X Preestrite Vennaskonna preestritel puudub see volitus, seetõttu meeleparanduse ja abielu sakramendid, mis nad on jaganud, on kehtetud.

Vastavalt Paavstliku Komisjoni Ecclesia Dei sekretäri sõnadele: „võttes arvesse neid väljaütlemisi, on selge, et katoliiklased on kohustatud vältima osalemist SSPX preestrite pühitsetud missadel ja nende pakutavate sakramentide vastuvõtmist, sest need preestrid ei tegutse õiguspäraselt. Sama kehtib ka kõikide teiste preestrite kohta, kes tegutsevad kanooniliselt mittekehtivas olukorras, või kes tegutsevad ilma piiskopi alluvuseta” (Intervjuu Msgr. Guido Pozzoga). Sellel samal põhjusel katoliiklane ei saa täita pühapäevast missal osalemise kohustust, kui osaleb SSPX liikme pühitsetud missal.

Eraldumise ja paavstlikus magisterium’is mitteosalemise oht on selle põhjuseks, et me ei tohi julgustada usklikke osalema missadel, võtma vastu sakramente, aga ka teisi teenistusi, mis on läbi viidud  Püha Pius X Preestrite Vennaskonna egiidi all. (Paavstlik komisjon “Ecclesia Dei”: 117/95, 29. september 1995).

On tõsi, et on vaja leida üksmeel ja ületada erinevused, ja et oikumeenia nõuab, esiteks, sisemist puhastamist ja personaalset vestlust. Me palvetame püsivalt Jumala poole, et Tema muudaks paljude südameid ja taas looks ühenduse Tema Kirikuga. Aga see haav ei ole kinni kasvanud ja täielik osadus ei ole veel taastatud. Kuni selle ajani hoiame oma südametunnistuse puhta selle abil, et näeme selgelt piire Katoliku Kiriku ja muude kiriklike kogukondade vahel.

kesklinna valitsusele

Lugupeetud härra linnaosa vanem Mihhail Korb

Tallinnas Müürivahe tänavas tegutsenud Hiina restoran on juba ammu lõpetanud oma tegevuse. On näha, et sellesse majja, mis asub dominiiklaste püha Katariina kloostri vastas, on sisse kolinud uued naabrid, kes tegutsevad nime all “Amsterdam Gentlemen’s Club”. Sellest, mis on klubi tegevuseks, annavad vihjet ukse kohal asetsevad naiste siluetid.

Me püüame mõista, et ilmselt on siin tegemist kahetsusväärse arusaamatusega ja veaga, mida annaks veel parandada.

Nii nagu Tallinna algusaegadest peale on linnapildi osaks olnud linnamüür, kirikud ja raekoda, nii on seda samamoodi olnud ka dominiiklaste klooster. Need kõik annavad tunnistust inimeste sajanditepikkusest tööst parema tuleviku nimel.
Usume, et ka tänane Tallinna linnapilt peaks andma tunnistust samadest väärtustest. Et see tänane linna pale viitaks juurtele, millest on välja kasvanud ning edeneb Eestimaa kultuur ja identiteet.

Mööda Müürivahe tänavat kulgeb ka laste koolitee. Lisaks sellele käivad sealt läbi väga paljud turistid. Paljud tunnevad lausa rõõmu sellise kurioosse nähtuse pildistamisest, sest justnimelt dominiiklaste klooster ja tänava vastaspoolel olev asutus on nii lähestikku. Vahet vaid mõni meeter.

Härra Mihhail Korb, me palume Teie sekkumist sellesse küsimusse. Klooster on hingehoidja, mis on siin Tallinnas tegev juba 13. sajandist. Oleks mõistetav, et ei tohiks lasta tekkida kloostri kõrvale niivõrd vastandlikke eesmärke teenival asutusel.

Me loodame Teie reageerimisele/sekkumisele selles küsimuses.

Lugupidamisega

Dominiiklaste vaimsusele pühendatud loengusari

Selle hooaja pühendasime dominiiklaste vaimsust käsitlevale loengusarjale. Kohtumised olid laupäeviti peale vesprit. Loengute teemad olid pühendatud dominiiklaste ordu pühakutele ning õndsatele vendadele ja õdedele. Teemat käsitlesime võimalikult mitmekesiselt. Rääkisime pühakutest, kes olid pärit Jutlustajate Ordu algusest ja ka lähiminevikust, tuntud pühakutest ja neist, kellest pole palju kuulda olnud. Meie teemaks olid: õnnis Henricus katarzyna-ze-sieny-fraBartolommeoSuso ja katkendid tema kirjadest, õnnis Johannes Tauler ja katkendid tema jutlustest, püha Johannes Maciaspüha Rosa Limast, püha Martin de Porres ja maja, mille kaitsepühak ta on, õnnis Hyacinthe-Marie Cormier, püha Albertus Magnus ja talle omistatud kirjatöö “Palvetamise viisid”püha Pius V, õnnis Pier Giorgio Frassati, õnnis Fra Angelico ja üks tema maalidest, püha Zdislava Lemberkist, püha Raimond Penyafortist, püha Caterina de’ Ricci, püha  Margarita Ungarist, õnnis Raimondo di Capuaõnnis Saksi Jordanõnnis Diana Andalost, inkvisitsioonpüha Vincentius Ferrerius, püha Bartolomé de Las Casas, püha Siena Katariina, tema õpetus ja katkendeid “Dialoogist”.

Vend Jean-Joseph Lataste, OP õndsaks kuulutamine

3. juunil 2012 kuulutab Püha Ema Kirik õndsaks vend Jean-Joseph Lataste’i, 19. sajandi prantsuse dominikaanipreestri. Õndsakskuulutamine pühitsetakse Besanconis Franche-Comté maakonnas Ida-Prantsusmaal. Püha Isa esindab tema saadik kardinal Angelo Amato, Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni (Congregatio de Causis Sanctorum) prefekt.

http://www.op.org/en/content/beatification-fr-jean-joseph-lataste-op

Tema elust

Vend Lataste sündis 5. septembril 1832 Alcide Lataste’i nime all Cadillacis. Ta oli seitsmest lapsest noorim. Tema ema oli katoliiklane, isa aga vabamõtleja. Ta ristiti oma sünnile järgneval päeval ja tema vanem õde Rosy oli tema ristiema. Lapsena tervenes vend Lataste imekombel raskest haigusest. Ta omistas ime Neitsi Maarjale. Continue reading