neljapäev, 7. mai

Jh 15:9-11   Jeesus ütles oma jüngritele: «Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks

On selline rõõmustamine mis leiab aset siis, kui on juhtunud midagi, mida olen endale soovinud, oodanud. Siis see rõõm jääb minusse ja teised saavad sellest aimata nähes mind rahulolevana. Kuid on ka teissugune rõõm, mis on minu oma, jääb minusse, aga samuti jääb teisse – nii et ma rõõmustan teises. Selline rõõm on vaimus ja on täiuslikum eelmisest.

Ma rõõmu tunnen mitte enda pärast, vaid teise pärast – isegi rohkem – teises. See pole öeldud ülekantud tähenduses. See pole ainult nii, et ma nähes teist õnnelikku tunnen tema üle rõõmu. Minu rõõm on teises. Sellisest rõõmust räägib Jeesus: „et minu rõõm oleks teis“.

Alles siis meie rõõmustamine on täielik, kui tunneme meis Jeesust rõõmustavat. Kas selline on meie rõõmustamine?

Ma usun et mõnikord tunneme rõõmu just niimoodi, eriti adoratsiooni ajal. Selline rõõmustamine on ka lastele eriomane. Nad rõõmustavad eriti, kui tunnevad vanemate rõõmu neis olevat. Nad on siis positiivsel moel uhked, rahul ja tänulikud.

Sellise rõõmustamise eeskuju jääb meie jaoks Pühim Neitsi Maarja rõõm väljendatud Magnificat sõnades: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast …“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga