neljapäev, 28. mai

Mk 10:46-52   Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: «Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!» Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: «Taaveti Poeg, halasta minu peale!» Ja Jeesus ütles seisatades: «Kutsuge ta siia!» Ja nad kutsusid pimedat: «Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!» Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde. Ja Jeesus päris temalt: «Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?» Aga pime ütles talle: «Rabbuuni, et ma jälle näeksin!» Ja Jeesus ütles talle: «Mine, sinu usk on su päästnud!» Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.

Pime tahtis näha! (Naer)

On olemas kaks loogikat. Esimese järgi pime peaks loobuma kõigepealt – justnimelt – soovist näha, sest ta on ju pime. Olgu ta soov raha, olgu ta paremus tarkus või kavalus, mille abil saab ta võimu teiste üle ja kompenseerib nägemise puudust. Kuid pimedal tahta näha? – on mõttetus ja totrus, ei midagi muud.

Aga on ka teine loogika. Kui sa märgad, et oled pime, soovi endale ja palu nägemine. Kuid see teine loogika toimib tungimusel, et sul on usk ja et sul on Jumal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga