esmaspäev, 11. mai

Jh 15:26–16:4a   Jeesus ütles oma jüngritele: «Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale. Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks. Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat. Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud.»

Jeesus räägib Lohutajast, Tõe Vaimust. Mis mõttes on Püha Vaim, Tõe Vaim – lohutajaks. Ma ütleksin, et Ta on isegi kergendaja.

See võiks vapustama panna. Võime arvata, et kui Püha Vaim on Tõe Vaim, siis pole võimalik, et ta ühtlasi oleks kergenduse Vaim. Paljude arvates kus on juttu tõest seal möödapääsmatult kõik saab kohe komplitseeritud, maailm lõhkeb pooleks, kujuneb pinge tõe ja vale vahel, inimesed lähevad tülli, hakkab eluvõõras ja viljatu targutamine ja on päris raske lahkarvamuste vahelt kohe leppivat lahendust leida. See ongi nii alati, rohkemal või vähemal määral siis, kui mainitakse tõtt. Kuidas siis saaks olla nii, et Tõe Vaim, Püha Vaim annab kergenduse ja lohutuse ja kosutuse?

Sellest hakkame vist aru saama alles siis, kui taipame, et kus pole tõde, kaob ka vale. Sest vale on nagu vähk tõe kallal. Kui sureb inimene vähi pärast, sureb ka vähk koos inimesega.

Tegelikult pole võimalik sisse mõelda komplitseeritumat ja keerulisemat maailma, kui sellist, kus pole tõde ega valet.

Kui raske on seda uskuda, siis see võib tähendada, et oleme juba harjunud sellises hämaras ja umbses maailmas elada.

Kuid lootkem, et Püha Vaim murrab me maailma sisse ja puhub vabaduse tuult me näkku, nii et tõmbame kord sügavalt hinge ja ülistame Jumalat valguse, vabaduse ja Jumala armastuse värske õhu eest. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga