esmaspäev, 27. aprill

Jh 10:1-10   Jeesus ütles: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja. Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.» Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis. Siis ütles Jeesus taas: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks. Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad. Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.»

Üks ilusamatest elu külgedest on see, et inimene saab oma elu jagada teistega, oma elu üle anda, teiste jaoks  elada. See imepärane võimalus on antud igaühele koos eluga – mitte elu lisana. Kui inimene jagab oma elu teistega, siis ta teistes elabki.

See pole mõistatav mingis ülekantud tähenduses, see pole selline ilutsev piltlik väljendus. Nii sünnib täies reaalsuses, kuid alles siis, kui elu on täie pühendumusega antud. Siis on tõepoolest võimalik elada teises reaalset elu.

Kuid see ei tähenda, et mul on kaks elu, vaid seda, et ma elan ühtlasi iseenese juures ja teise juures. Kui aga ma otsustasin teistes elada, kuid see poleks siiralt tehtud ja tahetud, siis minu elu küll muutuks  hajutatumaks ja ähmasemaks. Siis see elamine on kehv ja viltu nii enda juures, kui ka teiste juures.

See on põhjus, miks inimesed kardavad sellist imepärast kutset korda saata. Nad kardavad, et enese pühendamine ajab nurja. Sellepärast inimesed eelistavad enda elu säilitada iseenda jaoks, et seda mitte laiali raisata. Siis aga algab peale isiksuse kõdunemise paratamatu protsess samamoodi nagu see on külvamata seemnete puhul.

Jumala antud kutse on alati seotud riskiga, aga kes ei riski, see ei ela.

Olgem suuremeelsed, Hea Karjase taolised, Hea Karjase suuremeelsuse toel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga