püha Johannes Macias

Püha Johannes Maciase kohta teame väga vähe, ei midagi peale selle, et ta on sündinud 2. märtsil 1585 Hispaanias, Ribera del Fresnos ja suri 16. septembril 1645, Peruus, Limas. Seega, elas ta suhteliselt kaua, 60 aastat pika elu. Ta oli hispaania dominikaan ja sai pühaks. Teame, et ta vanemad surid noorelt ja sellepärast elas ta ja kasvas üles oma onu juures. 34-aastasena (1619. a.) astus ta kaubalaeva pardale, mis viis ta Lõuna-Ameerikasse. Läbi Kolumbia ja Ekuadori rändas ta Peruusse ning seal astus Limas ilmikvennana dominiiklaste ordusse. 1622. aastal, seega 37 aastaselt algas Johannes Maciase noviitsiaeg ja 22 aastat oli ta püha Magdaleena konvendi väravavalvur.

Vaesus ja kuulekus, samuti sügav armastus vaeste ja haigete vastu olid selle vähenõudliku ordumehe iseloomujooned. Too värav, kus ta valvas, muutus linna vaeste ja haigete kogunemiskohaks. Ennastsalgavalt hoolitses ta nende eest, kes tema juurest troosti ja abi otsisid. Ilmselt, saanud troosti ja abi, hakkasid vaesed aimama, et see toetus polnud päris temalt, vaid et selle püha mehe kaudu said nad Jumala abi, ehk armu. Sellele viitavad paljude kinnitatud tunnistused, et see evangeeliumist mõjutatud apostlik mees omas sellist sisemist sära, et paljud tema nõuande järgi Jumala ja usu juurde tagasi pöördusid. Allikad kinnitavad ka seda, et teadis ta juba oma eluajal, mis päeval ja mis tunnil ta sureb. 28. septembril 1975. a. kuulutas paavst Paulus VI ta pühakuks. Johannes Maciase mälestuspäev on 16. septembril.

Teame ka päris selgesti tema eeskoste kaudu aset leitud imeteost. See on üles kirjutatud, proovile pandud ja Kiriku poolt kinnitatud. Sellega oli nõnda: 1949. aastal, ühe Hispaania koguduse preester, peale pühapäevast missat, tava järgi viis toitu vaestele, nende hulgast eelkõige orbudeks jäänud lastele.
Kord, pühapäeval, selle ümbruskonna rikkad elanikud, kes tavaliselt tõid hädas olijatele mitmesuguseid asju ja toitu, tõid väga vähe riisi, nii et koguduse kokk võis sellest valmistada toitu vaid vähestele. Tema käsutuses oli ainult kolm väikest kastrulit riisi ja natuke liha. Sellest vähesest otsustati jagada vaid nendele, kellele abi oli kõige rohkem vajalik, nimelt, vaeslastele.
Meeleheitel olev kokk hakkas palvetama õndsa Johannes Maciase eestkostel, kes oli eriti tuntud kui vaeste eest hoolitseja, et ta aitaks sellel piinlikul olukorral lahendust leida, et poleks vaja mõnedele näljas olevatest lastest toitu keelata. Kohe osutus, et see vähene riisi kogus keetmise käigus hakkas täitma päris suurt kastrulit, milles tavaliselt valmistati toitu paljudele näljastele. Vapustatud kokk kutsus preestri ema ja viimane, juhtunut nähes, käskis tuua teise ja hiljem ka kolmanda sama suure kastruli.

Tavaliselt iga pühakut iseloomustavad mõned lõigud pühakirjast rohkem, kui mistahes teised sõnad, kirjeldused või võrdlused. Nende fragmentide valguses paistab pühakute sära, mis tegelikult on jumaliku ettehoolduse tundmise sära. Nii, saab pühak, kes ei jätnud maha ühtki kirjutatud sõna, nende hulgast selline oli just Macias, saab olla suurepärane teoloog. Muide, näeme kui vaene on luterlik teoloogia, mis Pühakirjas näeb eranditult Jumala ilmutust, vähe aga allikat, kellest võime ammutada tõde Jumalat otsiva inimese kohta.

Püha Maciase puhul kahtlemata on sellist kolm lõiku, mis iseloomustavad teda kui sõnatut teoloogi.
Esimene: (2 Kor 8, 9) „Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.“
Teine: (Mt 6, 33) „Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“
Ja kolmas: on ‘Meie Isa’ palvest lähtuv leiva teoloogia.

Milline on nendest lõikudest lähtuv ühendav joon? Arvan, et see on tõsiasi, et loobumises Jumala hüvedest, Jumala pärast, paradoksaalselt inimene valmistab ennast rohkemate hüvede vastuvõtmiseks ja ka teiste heaks jagamiseks. Loobudes leivast, mis võiks inimese jaoks muutuda sootuks maiseks toiduks, inimene hakkab märkama, et tõeline leib on see, kes taevast tuleb, see Leib, mis on Jeesus Kristus, et Ta on kõikide leibade leib, kes tõeliselt annab elu.

Nii nagu Kristus sai inimeste pärast vaeseks, et nad saaksid rikkaks tema vaesusest, peavad ka temale järgnejad jääma vahel ilma hädavajalikust, et pakkudes maiset toitu, juhtida näljaste tähelepanu sellele allikale, mis kustutab kõiki inimeste janusid, nii hästi maiseid kui ka vaimseid.

Püha Maciase elus oli üks vahejuhtum, mis võis olla Maciase jaoks Jumala tahte otsimise teel otsustav. Traditsioon väidab vahemärkusena, et tal pidi olema taevariigi ilmutus. Mida ta õieti nägi, on meil raske mõista, küll aga võime mingile järeldusele ilmutuse sisust jõuda, lähtudes sellest, mida ta kohe pärast nägemist otsustas ja tegi. Ta otsustas kodutuks saada! Miks? Et tugevamini igatseda Taeva Isa kodu järele. Ta võis mõelda umbes sellistviisi, et kui tal on oma kodu, ja selle omamisest lähtuv vaimne turvalisustunne, siis ta võib märkamatult ja kogemata aina rohkem ja rohkem unustama hakata, et tal tõeline kodu pole siin. Ometi püha Macias ei teinud seda ainult enda pärast, taevase isa kodu meenutuse pärast enda jaoks, vaid teiste jaoks, just nende jaoks, kes päris valusalt elasid läbi oma kodutust. Kas see on võimalik? Macias uskus et on. Uskus, sest uskus Kristusesse, kes endale viitas tunnistades, et (Mt 8, 20) „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” Küsigem, kas keegi peale Kristuse, võib olla iseenesest elavam ja selgem meenutus taevaisa kodu kohta. Jeesus tunnistas, et ainult Isa majas pole inimene kodutu. Peale selle koha, oleme kõik kodutud, hoolimata sellest, kas seda teadvustame või mitte.
Macias oli tõeline kodutu Kristuse järgneja! Hispaanlasena loobus ta oma maisest isamaast ja läks Lõuna-Ameerikasse, Peruusse, et seal kodutute jaoks saada kodutuks, nälginud inimeste jaoks ja nende hulgas – näljaseks. Macias loobus kodumaast pidades meeles, et Kristus, (filiplastele 2,6-7) olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks…„ Võib olla teda mõjutasid ka püha Pauluse sõnad (1 kor 9, 19nn): „Sest ehk ma küll olen sõltumatu kõigist inimestest, hakkasin ma kõikide orjaks, et võita võimalikult palju. Ma olen saanud juutidele juudiks, et võita juute, … nõrkadele ma olen saanud nõrgaks, et võita nõrku. Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa.“

Igal juhul oluline siin on see, et see, mis püha Maciase puhul tundub olevat kummaline ja võib olla ka isegi absurdne, osutub evangeeliumi valguses olevat nii Kristuspärane ja evangeelne.

Kristus rohkendas leiba just vahetult pärast seda, kui laskis murel kõikide südames ja mõistuses esile tõusta toidu puuduse tõttu. Sest puudus ja nälg janu kaudu on kõige parem külluse ennetaja. Vaene ja kodutu Macias toitis igal päeval kuni 200 näljast inimest.

Püha Macias, muretsedes toitu ja püüdes olla mures olijatele lohutaja, enda elu kaudu luges Jeesuse sõnade alusel suurepärast jutlust: „Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?” Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“

Püha Johannes Macias järgnedes oma eeskostjale, püha Risti Johannesele (Juan de la Cruz, karmeliit), ei otsinud ta rikkust vaid ihaldas vaid ühte, et täide saaks viidud Jumala tahe. Mitte niivõrd ta ei kõrvaldanud vaesust, kuivõrd õpetas teisi väärikusega vaesuses elama. Olles väga tegus ja ettevõtlik, et leiba muretseda, jäi ta eelkõige kontemplatiivseks hingeks. Kloostri värav polnud tema jaoks ainult töökoht, isegi mitte teenimise koht, vaid koht, kus ta palvetas ja kus ta oli külalislahke paljude vastu, nii, et isegi koostris oli ta nagu kodutu või pagendatu. Selles hoiakus sarnanes ta püha isa Dominikusega, kellel samuti polnud oma tuba, vaid viibis ja magas seal, mis talle ette juhtus.

One thought on “püha Johannes Macias

  1. Pingback: Dominiiklaste vaimsusele pühendatud loengusari | DominikaanidDominikaanid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga