13.02.14 Kõlbluse allikad ja inimtegevuse asjaolud

Et näha asjaolude rolli inimtegevuses, peame nägema nende õiget kohta kui üht kolmest kõlbelisuse allikatest.

Mis on moraali allikad? Need on kriteeriumid, mille abil saab anda kõlbelist hinnangut tegevusele.

Neid on kolm.

1. tegevuse objekt (finis operis) nimetatud ka objektiivseks tegevuse eesmärgiks, või tegevuse mateeriaks.

2. taotlus, tegeva subjekti intentsioon, (finis operantis) nimetatud ka subjektiivseks tegevuse eesmärgiks, või tegevuse vormiks.

3. tegevuse asjaolud.  Neid on kaheksa: KAS / MIDA / MILLEGA / MILLEST / KUIDAS / KUS / MILLAL / MIKS. Peamised on: KAS / MIDA / MIKS.

FINIS OPERIS  See on valitud objekt, teatud hüve, millele inimene teadlikult end suunab. See objekt (hüve) määratleb selle konkreetse teo kõlbelise iseloomu, millele omakorda annab südametunnistus oma jaatava sõna.

Näiteks tegu: leiva küpsetamine. Siin  pole valitud objekt ainult leib, vaid leib eesmärgina, leib, mida konkreetne inimene otsustas küpsetada. Seega, valitud objekt, pole see – ‘mis’ – leib, vaid ‘mida’ – leiba. Leib on alati teatud hüve. Kuid leib ei saa olla kõlbeline hüve ilma, et leiba valitakse, et seda kas süüa, küpsetada, jagada jne.

Järelikult, leiva küpsetamine on eraldivõetud kõlbeline hüve; teine, teistsugune hüve on leiva söömine, kolmas, jälle omamoodi hüve on leiva müümine ning ostmine ja nii edasi.

Siin on teatud analoogia tõe või vale nentimisega. Leib ei saa olla tõde ega vale. Vaid väide: siin on leib – võib olla tõde või vale, tingimusel, et see leib tõepoolest on siin. Väide leiva kohta võib olla tõde või vale, mitte leib ise! Kõlbelisuse hinnanguga on sama lugu. Leiva andmine, jagamine tavaliselt on kõlbeline hüve, kuid, leiva varastamine – kõlbeline pahe.

Teiste sõnadega: valitud objekt (finis operis) on miski asi + inimene, kes selle asjaga on otsustanud midagi teha ja asubki tegema. Sellest, valitud tegevuse objektist sõltub, kas see tegu on kõlbeliselt hea või paha.

Vastakem veel küsimusele: millal mingi tegevus on kõlbeliselt hea?

Siis kui selle tegemine on inimesele kõlblik või kui see tegemine vastab inimese peamisele eesmärgile (inimese mõistlikule loomusele).

FINIS OPERANTIS Taotlus on esmajoones suunatud objektile, mis tähistab tegevuse läbi taotletud eesmärki. See subjekti intentsioon suunab pilgu hüvele, mida vastavalt tegevuselt oodatakse.

Näiteks, leiva küpsetamine. Taotlus määratakse vastates küsimusele: ‘miks’ või ‘milleks’ konkreetne inimene küpsetab leiba (mitte: miks küpsetatakse leiba).

Miks ta küpsetab leiba? Leiva küpsetaja tahab kas leiba süüa, või armastab küpsetamist, või tal on palju jahu ja ta ei tea, mida sellega peale hakata. Milleks ta taotleb leiba küpsetada? Ta tahab kas toita teisi, või raha teenida, või tänatud olla, või järele proovida, kas ta seda oskab.

Kui tegevus on materiaalne, siis ühe tegevuse objektiga võivad kaasneda paljud taotlused (intentsioonid). Mida vaimsem on tegevus, seda vähem on sellega seotud taotlusi arvuliselt. Kui tegevuse objekt on Jumala armastamine, siis intentsioon on sama kui objekt, sest pole teist motiivi, et Jumalat armastada, peale Jumala armastamise.

Taotlus (intentsioon) teeb, et peaksime olema väga ettevaatlikud määrates teiste inimeste tegude kõlbelisuse hinda, sest intentsiooni sisu pole nii nähtav, kui nähtav on tegevuse objekt ise. Väljaspoolt võivad kõik asjaolud olla väga head, aga paha intentsioon saab tekitada olukorra, et tegevuse kõlbeline hinne võib olla halb või väga halb. Ja vastupidi, tegu, mis väljaspoolt ei tundu olevat kuidagi üllas ja hea, ent tingimusel, et see pole siiski paha – hea intentsioon võib teha, et too tegu on parem, kui tundub. Sealt vana ladina ütlus: si duo faciunt, non est idem – kuigi kaks teevad sedasama, pole see siiski seesama.

Nüüd:

– kui tegevuse objekt  finis operis on hea, siis asjaolud võivad kõlbelisuse headuse hinnet (hinnangut sellele) kas suurendada, või vähendada, ja asjaolude tõttu võib isegi välja tulla nii, et tegu kaotab oma kõlbelise väärtuse.

– kui tegevuse objekt finis operis on paha, siis asjaolud võivad kõlbelisuse halba hinnet vähendada või suurendada, kuid asjaolud ei saa teha seda, et paha kõlbeline väärtus muutub heaks.

– kui tegevuse objekt finis operis on neutraalne, siis asjaolud võivad teha, et teo kõlbeline hind muutub paremaks või halvemaks; heaks või halvaks.

– kui tegevuse objekt finis operis on hea, siis intentsioon võib kõlbelisuse head hinnet kas suurendada, või vähendada, ja isegi teha nii, et tegu kaotab oma kõlbelisuse väärtust.

– kui tegevuse objekt finis operis on paha, võib intentsioon kõlbelisuse halba hinnet vähendada, või suurendada, kuid ei saa teha, et paha kõlbelisuse väärtus muutub heaks. (eesmärk ei õigusta abinõusid)

– kui tegevuse objekt finis operis on neutraalne, siis intentsioon võib teha, et kõlbelisuse hinnangu järgi tegu muutub paremaks või halvemaks.

Üldine kehtiv reegel: selleks, et tegevus oleks kõlbeliselt hea, on vaja, et kõik selle osised oleksid head. Seevastu – selleks, et tegevus oleks kõlbeliselt kuri, piisab sellest, et üks osis on kuri.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga