09.01.14 GENDERi ideoloogia

See sõna ‘gender’ lähtub ingliskeelsest sõnast, mis tähendab grammatilist sugu/soo määratlemist. See sõna esineb vastandumises sõnaga „sex“, mis viis boiloogilisele sugupoolele. Aga GENDERi ideoloogia kasutab sõna ‘g’ kui kultuurilise sugupoole määratlemist.  See liikumine määratleb sugupoolt väites, et suguline identiteet on individuaalne, sügav tunne, et keegi kuulub ühele sugupoolde, mis võib, kuid ei pea samastuma sugupoolega, mis on antud sündimisest alates.   Simone de Beauvoir ütles: “Ei keegi ei sünni naisena, vaid selleks saadakse.” On ne naît pas femme, on la devient.

Inimene hakkab vaidlustama omaenda loomust. Aga ta ei aima, et sellega vaidlustab ta ka iseennast. Inimene tahab olla vaim ja tahe! Siiamaani käsitleti loodusega manipuleerimist negatiivselt, kuid ‘G’ arvab, et selline inimestega manipuleerimine on heakskiiduväärne.

See ideoloogia püüab meile sisendada, et kõik mis elus on tavaline, kõik mis on traditsiooniliselt olnud, on omamoodi saanud juba stereotüüpiks, aga stereotüüpidega on vaja sõdida. Kõigi suuremateteks stereotüüpideks on saanud meie mehe- ja naiseolu mõistmine. Järjepidevalt, stereotüüpidele kuulub ka meie arusaam perekonnast, kus peab olema isa ja ema ja lapsed.

Katoliku Kiriku õpetus ei kuuluta ideoloogiat, vaid annab edasi seda, mis lähtub Jumala ilmutusest. Ilmutuse tuuma ta seletab ja kaitseb seda, ja seda kõike teeb ta Püha Vaimu toel ja ajel. Kirik käsitab nais- ja meessugupoolt kui inimese identiteedi olulist elementi (faktorit). Samamoodi käsitavad sugupooli kõik monoteistlikud religioonid. Kiriku vastuseis GENDER ideoloogiale lähtub sellest, et viimane tahab inimellu täide viia ränka antropoloogist viga, mis on äärmiselt ohtlik kogu inimkonnale.

Katoliku Kiriku õpetuse kohaselt on sugupool loomulik and, mis ei piira inimest, vaid ütleb ette ja ühtlasi nõuab teatud teostamise vorme, et inimene saaks küpseks mehena või naisena,   emana või isana. Küps naine on alati ka küps ema ja sellisena on ta küps inimene. Ei ole nii, et esmalt on inimene – üldine, piiritlematu, abstraktne,  ja alles sellest alusest kasvaks sugupool. Nii ei ole! Aga pole ka vastupidi! Ei saa öelda, et esmane inimlikkuse suhtes oleks sugupool! Kuidas siis on? On ju nii, et pole olemas inimest, kes algusest peale oleks sootu või kesksoost, vaid alati ja juba algusest peale on ta mees- või nais-soost. Teiste sõnadega öeldes, on olemas kaks põhilist viisi, kuidas inimeseks olla – naise viis ja mehe viis.

Nüüd mida väidavad GENDERi ideoloogid? Nad salakaubitsevad (salaja üle piiri toimetama) teooriat, mille järgi see, mis inimest määratleb kui naissugupoolt või meessugupoolt pole inimese geneetiline (bioloogiline) pärand, vaid niinimetatud kultuuriline sugupool. GENDERi kuulutajad ei eita, et on olemas bioloogiline sugupool. Aga nad väidavad, et bioloogilise soo reaalne mõju sellele, kumb inimene tõepoolest on: mees või naine – on teisejärguline. Nad väidavad, et esmajärguline mõju tuleb niinimetatud kultuurilisest sugupoolest. Sellist kultuurilist sugupoolt saab inimene valida ja kui valida ükskord, siis saab ka valida mitu korda, ja see muutmine sõltub inimesest endast, ehk selle järgi, kuidas konkreetne inimene end tunneb mehena või naisena. Selline ideoloogia kisub inimest ennast eemale sellest, mis on tema identiteedi jaoks fundamentaalne. See ideoloogia võõrandab inimese ta oma kehast.

GENDERi ideoloogid ja aktivistid nõuavad seadusandluse muutmist nii, et see eitaks ühiskondlikke rolle, mis siiamaani olid määratletud bioloogilise sugupoole poolt. See kõlab hästi, näitaks, miks mehed ei võiks lastega koju jääda, ajal, kui naine on tööl? Aga siin pole jutt sellest! GENDERi ideoloogia nõuab, et perekond ei peaks olema naisest ja mehest koosnev kogukond. Pakutakse, et perekond võiks olla mistahes sugupoolega inimeste kogukond. Perekond ei toetuks siis enam sugupoolte komplementaarsusele (vastastikusele täiendamisele).

Tagajärgi võib juba näha mõningates Euroopa riikides, näiteks Prantsusmaal, kus seaduseandja, tahtes legaliseerida homoseksuaalseid abielusid, oli sunnitud koodeksist kõrvaldama ema ja isa mõisted.

Järgmine GENDERi ettepanek on kasvatuslikud programmid, kus välistatakse sugupoolte erinevus, ja lapsi valmistatakse valima meelevaldselt enda jaoks kultuurilist sugupoolt. Need programmid on eriti ohtlikud sellepärast, et nad viivad inimese psühho-füüsilise isiksuse identiteedi lagundamisele (lagunemisele).

Muidugi, alati on normidest hälbeid (kõrvalekaldeid) ja juhtub, et mõned inimesed tunnevad ja kogevad teistmoodi oma sugulist identiteeti. Kirik rõhutab, et neist inimestest peetakse lugu. On aga vale teha normist reegel, mida rusutakse (surutakse) kõikidele peale. Kirik ütleb oma EI TOHI sellisele ühiskonna mahhinatsioonile.

Aga  konkreetselt, GENDERi kasvatuslike programmide kohta. Muinasjuttudes pakutakse, et mitte prints ei päästa printsessi, vaid printsess päästab printsi. Nüüd ühe lasteaialapse laulu sõnad:

ma mängin kellega soovin,

ma mängin seda, mida ma tahan

ja sugupool ei piira mind

kas olen poiss või tüdruk

sugupool ei piira mind

Just lasteaedades pakutakse tüdrukuile mängida poiste mänguasjadega ja vastupidi. Pealegi pakutakse lasteriideid vahetada. Üks poiss Poolas teatas kord oma isale: Issi, kas sa tead, et sa võid ka kleiti seljas kanda! Tüdrukuid julgustatakse, et nad ei kardaks natuke agressiivsemalt käituda.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) programmide järgi peaksid kasvatajad õpetama üha kuni nelja aastastele lastele masturbatsiooni. Aga nelja- kuni kuueaastaste laste puhul õpetatakse neile juba üksiasjalikult masturbatsiooni tehnikat. Juba neljaaastastele lastele seletatakse, et perekonnad võivad olla erinevad, ka ühesoolised. GENDERi taga on mõte, et vanematelt ära võtta õigus otsustada, ja üldiselt ka õigus teada, mida koolides ja lasteasutustes õpetatakse nende lastele, sellepärast, et nad ebaprofessionaalidena ise elavad stereotüüpides. 

GENDERi ergutajad, ja enamik nendest on naised, tahavad end emaduse orjusest vabastada, aga ühtlasi nad soovivad endile lapsi, kuid nii, et poleks vaja meestega arvestada. Samal ajal, need naised koguni ei taha lastega tegeleda. Nad tahavad, et riik kasvataks lapsi nende jaoks. USAs tekkis esile mõte, et laste õiguste päev tuleks vahetada GENDERi õiguse päevaga.

GENDERi ideoloogia esines juba ONZ dokumentides üheksakümnendatel aastatel. Konverentsil Pekingis ‘gender’ mõiste esines 270 korda, aga sõna ’isa’ ja ‘ema’ 30 korda.

(1Mo1, 27) „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.“ Nüüd G väidab, et mitte Jumal ei loonud inimest meheks ja naiseks, vaid et siiamaani seda määratles ühiskond, kuid nüüdsest peale seda peaks määratlema inimene ise iseenda jaoks.

 Paavst Benedictus XVI rääkis sellest, et inimkonnal on oma mälu. Inimkonnal on ka kogemus, mis inimlikkus peab olema. See mälu annab inimestele identiteedi, mis on sõltumatu teatud kultuurist või tsivilisatsioonist. Sellest mälus, selles inimonna teadvustamises pole olemas midagi kahestumisest mehe ja naise vahel. Paavst nimetab GENDERit ideoloogiliseks hullumeelsuseks!  Inimkonna mälu ei saa eksitada. Esimene ühiskonna institutsioon oli alati olnud perekond. Perekond on esmane riigi suhtes, esmane isegi Kiriku suhtes. Kui eirame seda, teeme meie elu võimatuks ja õnnetuks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga