Katoliku Kirik ja püha Pius X preestrite vennaskond

Viimasel ajal on mõned koguduseliikmed on palunud selgitada mõningaid küsimusi seoses Püha Pius X Preestrite Vennaskonnaga (Fraternitas Sacerdotalis Sancti Pii X, SSPX) ja selle kanoonilise olukorraga Eestis, kus ta mõnikord tegutseb läbi ühingu nimega Fidelitas.

Püha Pius X Preestrite Vennaskond ei ole täielikus osaduses Kirikuga, kuna selle liikmed ei aktsepteeri mõningaid fundamentaalseid õpetusi, mis tulenevad Vatikani II Kirikukogust ja  paavstide kontsiilijärgsest magisterium’ist. (Tema Pühaduse Paavst Benedictus XVI kiri katoliku kiriku piiskoppidele seoses nelja piiskopi ekskommunikatsiooniga, kes olid pühitsetud peapiiskop Lefebvre’i poolt, Vatikanis, 10. märtsil 2009). Sellepärast, et ei olda osaduses Kirikuga, Püha Pius X Preestrite Vennaskond ei oma kanoonilist staatust Kirikus, Eestis ega mujal maailmas. Seetõttu, selle vennaskonna preestrid, isegi kui nad on saanud kehtiva preestripühitsuse, ei tegutse Kirikus õiguspäraselt. Nii nagu paavst Benedictus XVI väljendas: „et asjad oleksid selged, seni, kuni doktriini küsimused on lahendatud, Püha Pius X Vennaskond ei oma kanoonilist staatust Kirikus, ja tema vaimulikkond (…) ei saa õiguspäraselt läbi viia ühtegi tegevust Katoliku Kirikus.” (Tema Pühaduse Paavst Benedictus XVI kiri katoliku kiriku piiskoppidele seoses nelja piiskopi ekskommunikatsiooniga, kes olid pühitsetud peapiiskop Lefebvre poolt, Vatikanis, 10. märtsil 2009). Vennaskonna liikmete peetud missad „on kehtivad, kuid arvestusega, et usklikud ei tohi osaleda nendel missadel, välja arvatud siis, kui nad on takistatud osalemast missadel, mis on peetud katoliku preestri poolt (Kanoonilise Õiguse Koodeks CIC, kaanon 844.2). See, et ei ole võimalik osaleda nn Tridenti missal, ei ole piisav põhjus sellistel missadel osalemiseks (Paavstlik komisjon „Ecclesia Dei“ : 117/95, 29. september 1995).

Kehtiv pattudest lahtimõistmine on ainult preestrite pädevuses (CIC, kaanon 966), volitusega, mille saab anda ainult kohalik piiskop (CIC, kaanon 969). Samamoodi on abielusakramendiga. Abielu saab sõlmida õiguspäraselt kas kohalik piiskop või piiskopkonna preester, või nende poolt volitatud preester või diakon (CIC, kaanon 1108).  Püha Pius X Preestrite Vennaskonna preestritel puudub see volitus, seetõttu meeleparanduse ja abielu sakramendid, mis nad on jaganud, on kehtetud.

Vastavalt Paavstliku Komisjoni Ecclesia Dei sekretäri sõnadele: „võttes arvesse neid väljaütlemisi, on selge, et katoliiklased on kohustatud vältima osalemist SSPX preestrite pühitsetud missadel ja nende pakutavate sakramentide vastuvõtmist, sest need preestrid ei tegutse õiguspäraselt. Sama kehtib ka kõikide teiste preestrite kohta, kes tegutsevad kanooniliselt mittekehtivas olukorras, või kes tegutsevad ilma piiskopi alluvuseta” (Intervjuu Msgr. Guido Pozzoga). Sellel samal põhjusel katoliiklane ei saa täita pühapäevast missal osalemise kohustust, kui osaleb SSPX liikme pühitsetud missal.

Eraldumise ja paavstlikus magisterium’is mitteosalemise oht on selle põhjuseks, et me ei tohi julgustada usklikke osalema missadel, võtma vastu sakramente, aga ka teisi teenistusi, mis on läbi viidud  Püha Pius X Preestrite Vennaskonna egiidi all. (Paavstlik komisjon “Ecclesia Dei”: 117/95, 29. september 1995).

On tõsi, et on vaja leida üksmeel ja ületada erinevused, ja et oikumeenia nõuab, esiteks, sisemist puhastamist ja personaalset vestlust. Me palvetame püsivalt Jumala poole, et Tema muudaks paljude südameid ja taas looks ühenduse Tema Kirikuga. Aga see haav ei ole kinni kasvanud ja täielik osadus ei ole veel taastatud. Kuni selle ajani hoiame oma südametunnistuse puhta selle abil, et näeme selgelt piire Katoliku Kiriku ja muude kiriklike kogukondade vahel.

kesklinna valitsusele

Lugupeetud härra linnaosa vanem Mihhail Korb

Tallinnas Müürivahe tänavas tegutsenud Hiina restoran on juba ammu lõpetanud oma tegevuse. On näha, et sellesse majja, mis asub dominiiklaste püha Katariina kloostri vastas, on sisse kolinud uued naabrid, kes tegutsevad nime all “Amsterdam Gentlemen’s Club”. Sellest, mis on klubi tegevuseks, annavad vihjet ukse kohal asetsevad naiste siluetid.

Me püüame mõista, et ilmselt on siin tegemist kahetsusväärse arusaamatusega ja veaga, mida annaks veel parandada.

Nii nagu Tallinna algusaegadest peale on linnapildi osaks olnud linnamüür, kirikud ja raekoda, nii on seda samamoodi olnud ka dominiiklaste klooster. Need kõik annavad tunnistust inimeste sajanditepikkusest tööst parema tuleviku nimel.
Usume, et ka tänane Tallinna linnapilt peaks andma tunnistust samadest väärtustest. Et see tänane linna pale viitaks juurtele, millest on välja kasvanud ning edeneb Eestimaa kultuur ja identiteet.

Mööda Müürivahe tänavat kulgeb ka laste koolitee. Lisaks sellele käivad sealt läbi väga paljud turistid. Paljud tunnevad lausa rõõmu sellise kurioosse nähtuse pildistamisest, sest justnimelt dominiiklaste klooster ja tänava vastaspoolel olev asutus on nii lähestikku. Vahet vaid mõni meeter.

Härra Mihhail Korb, me palume Teie sekkumist sellesse küsimusse. Klooster on hingehoidja, mis on siin Tallinnas tegev juba 13. sajandist. Oleks mõistetav, et ei tohiks lasta tekkida kloostri kõrvale niivõrd vastandlikke eesmärke teenival asutusel.

Me loodame Teie reageerimisele/sekkumisele selles küsimuses.

Lugupidamisega

Dominiiklaste vaimsusele pühendatud loengusari

Selle hooaja pühendasime dominiiklaste vaimsust käsitlevale loengusarjale. Kohtumised olid laupäeviti peale vesprit. Loengute teemad olid pühendatud dominiiklaste ordu pühakutele ning õndsatele vendadele ja õdedele. Teemat käsitlesime võimalikult mitmekesiselt. Rääkisime pühakutest, kes olid pärit Jutlustajate Ordu algusest ja ka lähiminevikust, tuntud pühakutest ja neist, kellest pole palju kuulda olnud. Meie teemaks olid: õnnis Henricus katarzyna-ze-sieny-fraBartolommeoSuso ja katkendid tema kirjadest, õnnis Johannes Tauler ja katkendid tema jutlustest, püha Johannes Maciaspüha Rosa Limast, püha Martin de Porres ja maja, mille kaitsepühak ta on, õnnis Hyacinthe-Marie Cormier, püha Albertus Magnus ja talle omistatud kirjatöö “Palvetamise viisid”püha Pius V, õnnis Pier Giorgio Frassati, õnnis Fra Angelico ja üks tema maalidest, püha Zdislava Lemberkist, püha Raimond Penyafortist, püha Caterina de’ Ricci, püha  Margarita Ungarist, õnnis Raimondo di Capuaõnnis Saksi Jordanõnnis Diana Andalost, inkvisitsioonpüha Vincentius Ferrerius, püha Bartolomé de Las Casas, püha Siena Katariina, tema õpetus ja katkendeid “Dialoogist”.

Vend Jean-Joseph Lataste, OP õndsaks kuulutamine

3. juunil 2012 kuulutab Püha Ema Kirik õndsaks vend Jean-Joseph Lataste’i, 19. sajandi prantsuse dominikaanipreestri. Õndsakskuulutamine pühitsetakse Besanconis Franche-Comté maakonnas Ida-Prantsusmaal. Püha Isa esindab tema saadik kardinal Angelo Amato, Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni (Congregatio de Causis Sanctorum) prefekt.

http://www.op.org/en/content/beatification-fr-jean-joseph-lataste-op

Tema elust

Vend Lataste sündis 5. septembril 1832 Alcide Lataste’i nime all Cadillacis. Ta oli seitsmest lapsest noorim. Tema ema oli katoliiklane, isa aga vabamõtleja. Ta ristiti oma sünnile järgneval päeval ja tema vanem õde Rosy oli tema ristiema. Lapsena tervenes vend Lataste imekombel raskest haigusest. Ta omistas ime Neitsi Maarjale. Continue reading