Jeesuse Pühimsüda

Pühendumine Jeesuse Kristuse Pühale Südamele
Mina,….,annan end meie Issanda Jeesuse Kristuse Pühale Südamele, annan kogu oma olemuse, oma tegemised, valud ja kannatused.
Pühendun Püha Südame austamisele, armastamisele ja ülistamisele. Tahan kõike teha Tema armastuse pärast, loobuda kõigest, mis Temale meelepärane ei ole.
Oo Püha Süda, Sina ainus, kellele ma annan oma armastuse, Sinu ma võtan valvama oma elu üle. Sina oled minu lunastuse pant, oled tugi kui ma nõrken või kahtlen, oled eksimuste lepitaja eluteel ning kindel varjupaik suremise tunnil.
Oo helduse Süda, ole mulle kaitsjaks Jumala, Sinu Isa ees, leevenda Tema õiglase viha lööke.
Oo armastuse Süda, ma loodan Sinu lõputu helduse ja headuse peale, kui minu enda nõrkus ja kurjus mulle hirmu teeb. Kogu minusse kõik, mis Sinule on meelepärane ja Sinu püha tahte vääriline. Tule nii sügavale minu südame sisse, et ma Sind enam iial ei unusta ega ole sinust lahus.
Jaga mulle oma armastava headuse armu, nii et minu nimi oleks kirjutatud Sinusse, sest ainult Sinu ülimas helduses on igatsetud õnn ja taevalik õndsus, elamine ja suremine armus. Amen.
tõlge: Eva Laidre

Missa lugemised homseks päevaks

Jh 11:19-27   Palju juute oli tulnud linnast Marta ja Maarja juurde neid lohutama venna pärast. Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta kohe talle vastu, aga Maarja jäi koju. Siis ütles Marta Jeesusele: «Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.» Jeesus ütles talle: «Sinu vend tõuseb üles.» Marta ütles talle: «Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.» Jeesus ütles talle: «Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?» Marta ütles talle: «Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.»

See evangeelium viitab matusele ja on juhtum, et küsida: kuidas inimesed käituvad lähedase surma juhul. On sellised inimesed, ja neid pole vähe, kes püüavad lähedase surmaga toime tulla. Nad kutsuvad inimesi või need ise tulevad ja nad avaldavad oma solidaarsust lahkunu pärast. Ja see loeb midagi, see on hea, see on oskus olla koos hädasolijatega.  Nii oligi Maarja ja Marta puhul, pärast venna surma. Kuid Marta, saades kuulda Jeesuse lähenemisest, jätab külalisi maha ja jookseb Jeesuse poole. Näeme, et Marta on sisimas muutunud. Ta ei ole enam nii kõigepealt vastutusetundlik külaliste vastu, ta ei saada Maarjat Jeesuse vastu, vaid ise jookseb.

Nii käituvad inimesed, kes teavad, et inimeste, ehkki tõeline ja siiras, kaastunne ei ole piisav, on vaja Lohutajat, kes mitte ainult ei lohuta, vaid annab lootust. Inimesed tihti peale aitavad mitte unustada, et inmene oli elandud.  Jumalik lohutaja tuletab meelde, et inimene jääb elama, ja et meie koos elame väljendamatus õnnes.